Kui metsandusse tulid kallid GPS-seadmed, oli naerjaid, kes lubasid võtta mõõdulindi ja teodoliidi ning näidata, et asjatu on kulutada mitutuhat krooni mingisuguse kobaka peale.
Kulus natuke aega, navigeerimisseadmed odavnesid ja muutusid peagi hinnatud abilisteks.
Nüüd on juba kasutuses nutiseadmed. Jah, nutitelefoni ekraan jääb tihti väikeseks, tahvelarvuti kasutusvõimalused on aga pea piiramatud.
Enamik nn metsandusrakendusi on mõeldud kasutamiseks Windowsi või Androidi operatsioonisüsteemides. Android on sealjuures levinum, selle seadmed on odavamad, neid julgeb inimene metsa võtta.
IT metsamehe teenistuses
Pakutakse mitmeid rakendusi: võimalik on vaadelda enda asukohta, metsaeraldiste piire, metsa koosseisu, mõõta puu diameetrit, kõrgust, virna mahtu, vaadata veoselehte jms.
Vanemaid metsamehi uued vidinad aga endiselt eriti ei huvita. Luua metsanduskooli metsaülem Peep Arold esindab nende seisukohta: “Jah, metsaeraldiste kaardirakendust kasutan, see on mugav ja täpne, aga teised on rohkem mänguasjad. Vaatan õpilasi – seadet kasutades lõpetavad nad mõtlemise päris ära.”
Ka Läänemaa metsaühistu tegevjuht Mikk Link kinnitab, et põhiliseks praktiliseks rakenduseks on OÜ Deskis metsaeraldiste programm. “Sellega näeb asukoha, katastrid, ortofotod, leiab vajalikud orientiirid piiripunkti leidmiseks,” sõnab ta.
Kokkuveoteidki on hea planeerida, ortofotodelt on näha vanad kohad ja kraavid, info on nii detailne, et nagu oleks lennuk pea kohal, toob Link võrdluse. “Mõnikord kasutame ka Deskise Bitterlichi relaskoobi rakendust, aga vahel võib otse paistev päike või hoopis valguse puudus segada.”
Lisaks kasutatakse metsaühistus veoselehe netikeskkonda, mida saab mobiilist jälgida. “Vahelao arvestuseks on aga Google Docsi netikeskkonnas tabel, mis annab ülevaate nii kokkuvedajale kui logistikule,” on Link lihtsa lahendusega rahul.
Kolm aastat tagasi metsandusrakendusi looma hakanud OÜ Deskis juht Janek Kaas räägib, et metsaeraldiste rakendus on popim.
Androidi keskkonnas toimiva programmi lihtversioon on tasuta, aga kes üle Eesti ja suurema andmemahuga tööd tahavad teha, peavad natuke maksma.
Relaskoobi mõningaid puuduseid ta ei eita. “See on nagu fotograafia, kui valgust pole, siis pilti teha ei saa,” selgitab Kaas. “Sama lugu on tihedate metsadega. Fotosilma jaoks peab hea valgus olema ning metsa all ei ole seda alati võtta.”
Valguse ja varjuga maadleb ka metsamaterjalide mõõtmise rakendust pakkuv TimberDia-meter, tõdeb ligi aastavanuse ettevõtte ärijuht Vallo Visnapuu.
Peep Arold kahtleb ka rakenduse kasutusvõimaluses suuremate virnade puhul. Sellegi hädaga väidetavalt tegeletakse.
“Suurte mahtudega töötame kahes suunas: kasutame panoraamülesvõtteid ja seadmeid, mille abil saab end väga täpselt positsioneerida objektide suhtes,” selgitab Visnapuu.
Aroldi tõstatatud probleemile, et programm toimib vaid ideaalselt laotud virna puhul, on samuti vastus olemas: kui rakendus kasutusele tuleb, siis hakatakse tõenäoliselt korrektsemalt ladustama.
Kuidas on aga lood külma ilma ja tühjenevate akudega? Taavi Ehrpais, Vardi Erametsaseltsi juhatuse esimees, kes samuti GPS-ist täpsemat nutitelefoni ja metsaregistri ühendust eelistab, ei näe probleemi.
“Öösel laen telefoni akut ja objekti üle paari tunni ei külasta,” ütleb ta. “Lisaks on autos laadija olemas.”
Tahvelarvuti võimalused
Kui telefoni asemel aga tahvelarvuti kasutusele võtta, on valikute võimalus pea piiramatu, näpuliigutuse ulatuses on enamik arvutites toimivaid programme ja lahendusi.
Arved Viirlaiu Põhja-Eesti Metsaühistu metsameister Margus Paesalu kasutabki valdavalt tahvelarvutit, lisaks soetas tikutoosi mõõtu välise GPS-i antenni.
Tema tolmu-, põrutus- ja niiskuskindlas “tahvlis” on mitmeid metsandustegevust lihtsustavaid programme. Mobiilse töö ja pideva liikumise juures on hädavajalik andmete jagamine ja “pilves” hoidmine, Paesalu kasutab selleks programmi EverNote.
“See sünkroniseerib andmed kontoriarvuti ja välitöödel kasutatavate seadmete vahel,” kiidab ta. “Saan raietöid ja puidumüüki korraldades salvestada juttu, teha pilte, panna meeldetuletusi, teha jooniseid, vaadata metsateatiseid, saata veokitele dokumente, salvestada materjali vaheladude mõõtmisi.”
E-riigile kohaselt on RMK e-lahendustega hästi varustatud, sealjuures on need kõik ise loodud. Rakenduste loetelu on muljetavaldav: kaardikihid ja eraldised, raielangipiiride vaatamine, kokkuveoandmete edastamine, elektrooniline veoseleht, elektrooniline saateleht ja raielangi vastuvõtmine.
“Kõik töötavad nii nutitelefonidel kui ka tahvelarvutites. Oleme RMK partnerite tagasisidet arendustes arvestanud,” kinnitab RMK metsamajanduse peaspetsialist Rainer Laigu.
Allikas: Maaleht
Virgo Siil